Survekaar

Lehtmetalli painutamisel tuleb lõplikele detailide mõõtmetele suhtuses arvestada mitmeid disainikonseptsioone. Enne nende peamiste ideede uurimist on kasulik mõista mõningaid põhimõisteid:

• Neutraaltelg: Kujuteldav joon metalli sees, mis ei veni ega tõmbu kokku painutamise ajal.

• Tõmmevöönd: Painde välisküljel asuv ala, kus materjal venib.

• Survevöönd: Painde sisemisel poolel asuv ala, kus materjal tõmbub kokku.

• Paindjoon: Sirge või kõver joon, mille mööda paindamine toimub.

• Flantsi pikkus: Pikenduva tasase osa pikkus paindejoonest.

Peamised disaini- ja valmistusprintsiibid on allpool selgitatud.

Käänneradius

Painde raadius on materjali sisemine kõverusraadius, mis tekib lehe painutamisel. See on oluline disainiparameeter, mis mõjutab mõõtmete täpsust, tugevust, kuju ja struktuurilist terviklikkust.

Igal materjalil ja jämedusel on vähim kaarjoon, mille raadius —piir, millest madalamal pole paindmine võimalik ilma kahjustuse tekitamiseta. Üldreeglina peaks minimaalne painderaadius olema vähemalt võrdne materjali jämedusega.

Minimaalne painderaadius (R _min ) = Materjali jämedus (t)

Paindetagastus

Pliidi painutamisel venitatakse materjali paindepiirkonnas, mistõttu on osa kogupikkus veidi lühem kui selle servade pikkuste summa. Paindetagastus on summa, mida tuleb kogu lahtivolditud pikkusest lahutada, et saavutada soovitud lõppmõõtmed pärast painutamist.

Paindetagastus = 2 × (Väline tagasihoiak – Paindevaru)

Paindetagastuse täpne arvestamine on oluline õige osapikkuse ja spetsifikatsioonide saavutamiseks. Tagastusväärtus sõltub materjali liigist, paksusest ja painderaadiusest.

Paindejuurdearvestus

Paindevaru on materjali pikkus, mis on vajalik kumeruse piirkonna moodustamiseks mööda neutraaltelge. Kui lehte painutatakse, tiheneb sisemine pool ja väline venib, kuid neutraaltelg säilitab pikkuse.

Paindevaru arvestab materjali paksust, painde nurka, painutusmeetodit ja K-tegurit. See kujutab neutraaltelje kaare pikkust kahe serva vahel.

K-tegur

K-koefitsient on oluline parameeter lehtmetalli disainis, mida defineeritakse kui neutraaltelje nihke suhet materjali paksusesse. Tavaliselt jääb see vahemikku 0 kuni 1 (praktikas tavaliselt 0,25 kuni 0,5). Näiteks K-koefitsient 0,3 tähendab, et neutraaltelg asub 30% kaugusel paksusest painde sisepinnast.

K-koefitsient aitab hinnata, kuiviks materjal venib või tiheneb, ja seda kasutatakse paindekompensatsiooni arvutamiseks. Soovitatavad väärtused varieeruvad materjali ja painderaadiuse alusel.

Painderekvisiit

Painderekvisiit on väike lõige või nišš paindjoone otsas, mis takistab materjali rebimist või deformatsiooni. See on oluline struktuurilise terviklikkuse ja mõõtmete täpsuse tagamiseks, eriti siis, kui paine ei ulatu kogu detailini.

Painderekvisiiti ei vajata painetel, mis kulgevad täielikult ühelt servalt teisele. Seda kasutatakse juhul, kui paine lõpeb lehe sees, et vältida pingekontsentratsiooni.

Disainreegel:

Minimaalne rekvisiidi laius ≥ Materjali paksus (t)

Vähimaid vabanemissügavust ≥ t + Painde raadius (R) + 0,5 mm

Seotud mõiste on nurga vabanemine , mis on lõige, mis tehakse ristuvate paindjoonte kohtumiskohas puhtamate nurkade saavutamiseks ja pragunemise vältimiseks.

Puhkus tagasi

Pärast paindejõu eemaldamist kalduvad metallid osaliselt tagasi naasma esialgsesse kuju elastse taastumise tõttu – seda tuntakse kui puhkus tagasi . See mõjutab lõplikku painde nurka ja raadiust, seega tuleb disainis sellest arvestada täpsuse saavutamiseks.

Pöördelihvimine sõltub materjali elastsusest, painderaadiusest ja paindemehhanismist. Materjalid, millel on kõrgem jääkvägi, kogevad rohkemat pöördelihvimist.

Paindejärjestus

Paindejärjestus on järjekord, milles tehakse mitu paindet ühel lehele. Hoolikalt planeeritud järjestus vältib tööriista sekkumist, detaili deformatsiooni ja käitlemisega seotud probleeme. Üldiselt tehakse painded alt ülespoole ja lihtsamad või suuremad painded enne keerukamaid. Järjestus peab samuti sobima saadaolevate tööriistade ja masinate võimalustega.

Teravsuund

Metallidel on kristallilise tera struktuur, mis tekib nende valmistamise protsessi tulemusena (nt valtsimine). Nende terade orientatsioon mõjutab paindlikkust.

Vedeliku pragunemise ohtu vähendamiseks, eriti kitsaste paindetega või teatud materjalide puhul, tuleks paindejoon suunata risti terasuuruse suhtes. Painamine terasuurdesuunaliselt suurendab vigastuste tekke tõenäosust.